Hällilaulud, nende mõju lastele ja täiskasvanutele

Esimeseks lapsega kokkupuutujaks maailmas on hällilaul – hämmastav kink minevikust. Loodud kaugetel aegadel, edasi antud põlvest põlve, on jõudnud see meie ajani…

Hällilaule võib nimetada esimeseks sihipäraseks lapsele suunatud kasvatuslikuks ja arendavaks mõjuks, mis algas pikka aega enne tema hõlmamist aktiivsesse kognitiivsesse tegevusse. Rahvakultuurile oli iseloomulik soov anda lapsele põhiteadmised maailmast, tutvustada selle peamisi orientiiride n-ö varuvariandina.

Vastsündinud laps seisab tõepoolest silmitsi keerulise ülesandega: tunnetada vägagi keerulist maailma kogu selle mitmemõõtmelisuses. Ja siin ta ei saa ilma täiskasvanu abita kuidagi hakkama. Just täiskasvanu peab aitama lapsel seda maailma tunnetada kui tervikut, õpetada teda määratlema oma kohta selles ning otsima oma teid ja radu.

Maailmapildi loomine algas hällilaulude kaudu. Lihtsate kujutiste abil pidid need jutustama mudilasele maailma loomise korrast, tema lisamisest sellesse korda, maailmaga elutähtsate seoste reeglitest jne. Teavet ei olnud vaja mõtestada – seda tajuti tunnete tasandil ja paigutati mällu ilusate kujutiste ja meeldivate kogemuste vormis.

Hällilauludes pöörduti imiku poole sageli nimepidi. Nimi on väga oluline! Just see võimaldas igal isikul määratleda oma “mina” piirid, eristades ennast ümbritsevast maailmast. Hällilauludes “ülistatakse” igal sammul vastsündinut, toonitatakse, kui õnnelikud on kõik tema perre lisandumise pärast.

Ja paljudes hällilauludes räägiti lapsele tema tulevase täiskasvanuelu võimalustest, kus tal on perekond, töö, kus ta vastutab oma sugulaste eest. See tähendab, et tekkisid ettekujutused inimsuhetest, elu eesmärgist ja mõnikord isegi selle lõplikkusest. Nii juhtuski, et hällilaul andis lapsele varakult lihtsaima maailmapildi skeemi koos selle seaduste ja olemasolu põhimõtetega.

Eespool nimetatust selgub, et hällilaul ei ole ainult äiutusvahend.

See on ka:

ajaproovi läbinud tehnoloogia mudilase alateadvuse kujundamiseks maailma loomise lihtsaima mudeliga, mille keskmes kuni teatud ajani on tema ja ta häll.
kinnitamine vastsündinu tingimusteta vastuvõtmise kohta sugulaste poolt.
kindlustunne, et maailm on valmis teda usalduse ja armastusega vastu võtma.
ja täiskasvanutele – võimalus anda isikule need positiivsed aistingud ja kogemused perinataalsest perioodist ja lapseeast, tänu millele pannakse alus psühholoogilisele mugavusele, stabiilsusele ja tervisele.